Covenant of Mayors
  Covenant Newsletter July 2017  
       
 
"Energiasektor on Pariisi kliimaleppe seisukohast muidugi otsustava tähtsusega, aga samamoodi ka meie kodanike kaitsmise seisukohast"
Intervjuu ELi kliimameetmete ja energiaküsimuste voliniku Miguel Arias Cañetega
 
   

български (bg) - čeština (cs) - dansk (da) - Deutsch (de) - eesti (et) - ελληνικά (el) - English (en) - español (es) - français (fr) - Gaelic (ga) - hrvatski (hr) - italiano (it) - lietuvių (lt) - latviešu (lv) - magyar (hu) - Malti (mt) - Nederlands (nl) - polski (pl) - português (pt) - română (ro) - slovenčina (sk) - slovenščina (sl) - suomi (fi) - svenska (sv)

Linnapeade pakt on viimaste aastate jooksul suurendanud oma üleilmset haaret, avades piirkondlikke büroosid üle kogu maailma. Millist inspiratsiooni võivad Teie arvates piirkondlikud paktiosalised ammutada pakti kogemustest ELis?

Linnapeade pakt on alates selle loomisest 2008. aastal olnud üks edukamaid Euroopa energia- ja kliimaalgatusi ja seda mitte ainult Komisjonipoolse toetuse ja otsese seose tõttu ELi poliitikaga, vaid peamiselt seepärast, et see on kujundatud linnade jaoks ja linnad ise on seda kujundanud alt-üles-suunalise lähenemisega. Kollektiivselt liiguvad ELi linnapeade pakti osalised kursil, mille kohaselt saavutatakse aastaks 2020 keskmine eesmärk – vähendada CO2-heitmeid 27% võrra. Nagu ma varem juba mainisin, on linnapeade pakt maailma suurim linlik energia- ja kliimaalgatus ning seega väga võimas inspiratsiooniallikas kohalikele omavalitsustele üle kogu maailma.

Linnapeade pakti üleilmne haare sai alguse 2011. aastal toimunud sündmuste foonil, kui see algatus laienes ELi idapartnerluse programmi riikidesse [nt: Valgevene, Ukraina, Moldova, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan]. 2012. aastal laienes linnapeade pakt läbi CES-MEDi projekti Euroopa naabruspoliitika Lõuna regiooni. Seega tegutsevad piirkondlikud bürood algse pakti täieliku toetuse najal. Nende olemus kattub täielikult Euroopa pakti omaga ning nad jagavad samu eesmärke ja väärtushinnanguid kodanike ja sidusrühmade kaasamise, kohaliku omandilise kuuluvuse ning tulemusele orienteeritud lähenemisviisi kaudu, et parandada linnade õhukvaliteeti ja elamisväärsust. 2015. aastal Pariisis toimunud konverentsil COP21 panime aluse linnapeade pakti büroole Sahara-taguses Aafrikas ning juba praegu on meiega sealt liitunud esimesed linnad, keda abistatakse vaesuse vähendamisel ja samaaegselt ligipääsuvõimaluste arendamisel energiaallikatele, paindlikkuse ning väikese süsinikuga majanduse edendamisel! Oleme väga uhked sarnaste algatuste toetamise üle kogu maailmas. Muuhulgas loodi eelmise aasta lõpus piirkondlikud pakti bürood Põhja-Ameerikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Jaapanis, Hiinas, Koreas, Kagu-Aasias ning Indias. Kõik need võrgustikud leiavad toetust ELis kogutud ulatuslikust kogemuste pagasist, k.a sõprussidemete loomisest ELi ja vastavate piirkondlike linnadega. Kõik autonoomsed piirkondliku või riigi tasandi paktiosalised tegutsevad ülemaailmse linnapeade kliima- ja energiapakti katusorganisatsiooni egiidi all, mis maailma suurima kliimamuutustega kohanemisele pühendunud linnade liiduna neid toetab, rääkides jõulisemalt kaasa rahvusvahelises kontekstis, aga ka võimaldades neil üksteiselt ning kollektiivse arengu käigus õppida.

Linnad mängivad maailma mastaabis võtmerolli Pariisi kliimaleppega seatud eesmärkide saavutamisel. ELi linnapeade pakt sätestab strateegilise pikaajalise tegevuskava, mille algatajateks ja toetajateks on kohaliku tasandi tegijad. Ja see toimib!

10. veebruaril Brüsselis loodud ELi linnapeade pakti juhatus tagab edaspidi algatuse raames strateegilise juhtimise. Millise sõnumi soovite neile pühendunud linnajuhtidele edastada?

Esiteks sooviksin kõiki ELi linnapeade pakti kogukonna liikmeid Euroopas õnnitleda selle institutsiooni loomise eest, mis neid esindab ja innustab seda algatust. Juhatuse liikmed kui allakirjutanud osapoolte ja linnade esindajad, koordinaatorid ja toetajad loovad [organisatsiooni] ilme ja kanali, mille kaudu jõuda kõikide osapoolteni. Nad on Komisjoni peamised partnerid – kohtusin just juhatuse liikmetega 20. juunil Brüsselis [1] – ning nad suudavad kaasata Euroopa ning ülemaailmset energia- ja kliimakogukonda veelgi laiemal tasandil.

ELi linnapeade pakti juhatus peaks tegema tihedat koostööd ka Ülemaailmse linnapeade pakti juhatusega, et ühendada oma jõud ja aidata kaasa ELi linnapeade poliitiliste prioriteetide kajastumisele laiemas liikumises. On hädavajalik, et me üheskoos panustaksime linnapeade pakti strateegilisse suunitlusse, kohandades seda pidevalt vastavalt linnade vajadustele ja et juhatuse liikmed, tegutsedes saadikutena, kaasaksid nii allakirjutanud kui ka mitte-allakirjutanud kohalikke omavalitsusi, aga ka riigiasutusi, et toetada energia- ja kliimaalaseid ettevõtmisi. Need on konkreetsed sammud energiasüsteemi ümberkujundamiseks ja jätkusuutliku arengu loomiseks.

Pakti osapoolteks olevatest linnadest peavad saama ka innovatsiooni vedurid, kellest linnavõimude, teaduse ja tööstuse omavahelise koostöö tulemusena saavad „innovatsiooni ökosüsteemid“, kes rakendavad Euroopa tehnoloogiaid ja tooteid. Komisjon jätkab linnapeade pakti toetamist ja isiklikult ma eeldan, et tegu on sisemiselt tugeva algatusega tänu selle liikmete püstitatud selgetele eesmärkidele aastateks 2020 ja 2030.

Pariisi kliimaleppe järgmine verstapost on 2018. aastal toimuv COP24, kui riikide valitsused hindavad Pariisi kliimaleppe eesmärkide elluviimisel tehtud jõupingutusi. Oleme linnapeade pakti raames näinud seda, et linnad on kliima- ja energiavaldkonnas sageli ambitsioonikamad, kui nende asukohariigi valitsused. Kuidas saavad liikmesriigid veelgi enam toetada linnade tegevust, täpsemalt ELi energialiidu strateegia valguses?

Tõepoolest, 2018 on kliima valdkonnas väga oluline aasta. COP 24 võtab kokku meie kollektiivse arengu Pariisi kliimalepingu pikaajaliste eesmärkide täitmisel. 2018 on pakti liikmeslinnadele suurepärane võimalus oma saavutuste demonstreerimiseks.

Juba eelmisel aastal, COP22-l näitasid linnapeade pakti liikmeslinnad muljetavaldavaid tulemusi, mil osapooled EList vähendasid 2014. aastal heitmeid 23% võrra [2]. Suurim panus selleks tuli ehitussektorist. Ehitusnormid ja -standardid ning renoveerimine on tarbimise seisukohast tõesti väga tõhusad, vähendades samas kulutusi energiale ja tõstes kinnisvara väärtust. Näiteks Hannoveri linnas (Saksamaa) vähenes energia tarbimine 60% võrra tänu avalike ja eraomandis olevate hoonete renoveerimisele, millega säästeti igal aastal 3600 tonni CO2-te. Teised valdkonnad, kus linnad on eeskuju näidanud, on muu hulgas taastuvenergia edendamine, k.a kohalikud energiakogukonnad ja nutilahendused, madala heitmetasemega liikuvus ja ligipääs energiale kohalikul tasandil.

Energiasektor on Pariisi kliimaleppe seisukohast muidugi otsustava tähtsusega, aga samamoodi ka meie kodanike kaitsmise seisukohast, eriti kõige kaitsetumate puhul, tagades ligipääsu puhtale ja taskukohasele energiale ning panustades samal ajal konkurentsivõimesse, tööhõivesse ja arengusse. Euroopa Komisjon toetab jõuliselt linnu nende pingutustes selliste eesmärkide saavutamisel, luues soodustava raamistiku, nimelt hiljuti vastuvõetud paketi „Puhas energia kõigile eurooplastele“ abil, mis on osa Energialiidu raamstrateegiast.

Sellega panustame ergutavasse investeerimisse, k.a nutihoonete nutika rahastuse algatuse käivitamine ning Euroopa strateegiliste investeeringute fondi (EFSI) tõhusam kasutamine, Euroopa investeerimispanga (EIB) ja erainvesteeringute koondamine energiatõhususse ning kliimamuutustega kohanemisse läbi uuenduslike finantsinstrumentide – Energiatõhususe erafinantseerimine (PF4EE) ja Looduskapitali rahastamise vahend (NCFF). Ühe konkreetse järgmise sammuna töötame juba kontaktide vahetamise algatuse kallal rahastusvõimaluste vallas. Kutsun kõiki paktis osalevaid linnu üles selles osalema, alustades vajalike ettevalmistustega.

Lisaks vajame valitsuste ja piirkondlike võimude tuge, et hoogustada tegevusi linnade tasemel kooskõlas Energialiidu eesmärkidega. Valitsused saavad püstitada miinimumnormid, mis toetaksid linnu ja koondaksid kohalikul tasandil kliimaalasteks tegevusteks vajalikku rahastust, soodustades investeeringuid madala süsihappegaasiheitmete sisaldusega ja kliimamuutustele vastupidavasse linnade infrastruktuuri. See toob kasu kõikidele eurooplastele.

Linnade ja tarbijate mõjuvõimu suurendamine käib sellega käsikäes kaasas.

Millisena näete pakti liikmeslinnade rolli ELi vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimisel?

Kuigi linnad on peamised kasvupotentsiaali allikad, on nad ka peamised õhusaastajad. Ligi veerand kogu Euroopa kasvuhoonegaaside heitest tuleb transpordist ja see on peamine õhusaaste põhjustaja linnades. Transpordisektoris on omakorda suurim saastaja selgelt autotransport, mille arvele langes 2014. aastal üle 70% transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest.

2016. a juulis vastu võetud Euroopa Komisjoni vähese heitega liikuvuse strateegia on Euroopa vastus heitme vähendamise väljakutsele transpordisektoris. Sellel on pöördumatu tagajärg vähese heitega liikuvuses. Sajandi keskpaigaks peab kasvuhoonegaaside heide olema vähemalt 60% väiksem kui 1990. aastal ja liikuma kindlalt edasi nulli poole.

Paralleelselt võib välja tuua, et kui puhast õhku jääb järjest vähemaks, peavad linnad hakkama saastamise asemel leidma lahendusi. Transpordisektori tervistkahjustavate saasteainete heitmeid tuleb viivitamatult ja drastiliselt vähendada.

Vähese heitega liikuvusest on Euroopa kodanikele kasu õhukvaliteedi paranemise, müratasemete languse, väiksemate ummikute ja suurema turvalisuse läbi, aga ka töökohtade loomise, kasvu, investeeringute ja innovatsiooni näol.

Pakti liikmeslinnad ja kohalikud võimud peavad näitama teistele eeskuju, viies seda strateegiat ellu läbi ühtse planeerimise ja tegevuse. Linnades juba katsetatakse võimalusi, et vähendada vajadust mootorsõidukitega liiklemise järele läbi tiheasustusega asulate. Selleks rakendatakse ergutavaid meetmeid vähese heitega alternatiivsete energiaallikate ja sõidukite kasutuselevõtuks, toetatakse aktiivset liikuvust (jalgrattasõit ja kõndimine), ühistransporti ja jalgrattaliiklust ning autode ühiskasutuse skeeme, et vähendada ummikuid ja saastet. Eeskuju hea praktika kohta näitab ELi linnapeade paktiga liitunud Zagreb Horvaatiast. Linn asendas oma bussipargi 160-ne puhast kütust tarbiva energiatõhusa bussiga. Linna õhukvaliteet on tänu sellele projektile oluliselt paranenud.

Belgias, Hasseltis ja Eestis, Tallinnas on tehtud julge käik, kus ühistransport on inimestele tasuta. Hasseltis on sellel juba täheldatud keskkonnasõbralikku mõju ning Tallinnas on see osutunud väga populaarseks, vähendades senise seisuga ummikuid 15% võrra ja meelitades linna 9000 uut elanikku, kelle makstavatest maksudest laekub juba praegu suurem summa kui varasemast sõidupiletite müügist.

Komisjon toetab jõulisemalt tegevusi keskkonnasõbralikuma linnaliikuvuse suunas, jagades kogemusi ja näiteid parimatest praktikatest (nt läbi Linnalise liikumise vaatluskeskuse Eltis), läbi teaduse ja innovatsiooni (nt Horizon 2020 ja algatuste nagu Civitas 2020, Arukaid linnu ja kogukondi ühendava Euroopa innovatsioonipartnerluse või Euroopa roheliste sõidukite algatuse kaudu). Samuti läbi sihtotstarbelise finantstoetuse linnade transpordiprojektidele (nt ELi struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa strateegiliste investeeringute fondi ja LIFE-programmi kaudu).

Kliima ja puhta õhu vaheline sünergia on ilmselge. Kutsun üles kõiki pakti liikmeslinnu: võtke see väljakutse vastu ning haarake ohjad!


[1] Vaadake meie artiklit selle kohtumise kohta käesolevast uudiskirjast. [2] Heitmeseire tulemused seisuga 4. november 2016. JRC raport linnapeade paktile: saavutused ja prognoosid kasvuhoonegaaside heitme osas, esitlus COP22 raames.

 
     
    >> Covenant Monthly Newsletter July 2017 <<
(0 visits )
 
     
Find us on:
Twitter Facebook
Covenant of Mayors
  The sole responsibility for the content of this newsletter lies with the Covenant of Mayors Office. It does not necessary reflect the opinion of the European Union. The European Commission is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. The Covenant of Mayors was set up with financial support of the European Commission and consists of five associations of European local authorities: Energy Cities, Climate Alliance, Eurocities, CEMR, Fedarene, and ICLEI Europe.

Subscribe / Unsubscribe to this newsletter.
European Union  
 
Covenant of Mayors